flag

Estonia

Available languages: English Estonian

Population: 1, 3 million
Area: 45 220 m2

Estonia has 5 bigger towns that are in the scope for targeting SUMP process, only 2 of them are with more than 100 000 inhabitants.  The cities are: Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu and Kohtla-Järve/Jõhvi – all these cities have a high potential of having and sustaining sustainable urban mobility systems as the share of active modes and public transport is relatively high (more than 60%).

Tallinn, Tartu and Pärnu have been actively participating in a number of sustainable mobility projects. All these cities are have been participating in SUMP related trainings and national transport strategy processes. During national workshops the cities and experts have identified that the biggest gaps in sustainable urban mobility planning lie in legal and “ownership” issues about initiating and launching the SUMP process. As it is not limited to single administrative borders there are questions whether the SUMPs have to be done on a county level (in Estonia this is a non-elected administrative level that is rather an extension of the national administration), on a city level or needs an ad hoc or permanent co-operation body to address all these issues.

How does the national legislation contribute to the SUMPs implementation in Estonia?

National transport policy is currently being updated, has a strong emphasis on urban and sustainable mobility issues. Also national energy strategy is currently updated, where there is strong emphasis on energy efficiency measures in transport.

Currently there is no law requiring a local transport development plan. The law on local government organization (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/509012014003/consolide) requires only a general urban development plan that is too broad for an integrated SUMP.
In recent years there have been several important updates of national transport and planning strategies.

National Guidance:

Legislation:  National institutions are in the position that the SUMPs should not be binding by default. Currently Estonian Ministry of Interior (responsible for planning and regional policy) is working on national planning guidance that will include guidance on mobility planning. The guidance will be non binding.

Funding: SUMPs are encouraged through preparation of EU financing schemes (European Cohesion Fund, European Regional Development Fund) as a prerequisite for urban transport related funding.
Funding Tallinn SUMP from municipal budget was cancelled during the final reading of the 2014 budget.

Plans in place:

The closest official urban transport plan with most SUMP elements in Estonia is 

Tartu Transport Development Plan 2012-2020 that was compiled during INTERREG funded project Baltic Biogas Bus.  http://www.balticbiogasbus.eu/web/Upload/Strategy_for_implementation_of_biogas/Act_3_2/32Final%20Report%20(Tartu%20City%20Transport%20Plan)web.pdf

In Tallinn, there have been several attempts to have an integrated transport strategy but none of them has been official participatory process and none of them has been adopted by the city council.
2007 -  Tallinn SUTP, outcome of PILOT project http://www.tallinn.ee/g3898s30864 - not officially adopted
2010 – Transport Plan for Tallinn Region (no adopted)  https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=119097&q_sort=elex_akt.akt_vkp

Link to National Network

www.seit.ee/et/lili

National Contact Point for Estonia

Estonian Institute for Sustainable Development
Mari Jüssi
Lai 34, Tallinn 10133
Estonia
tel: +3726276109
eemariseit

Rahvaarv: 1 300 000
Pindala: 45 220 m2

Eestis on 5 suuremat linna, mis oma suuruse poolest vajavad säästva linnaliikuvuse kava. Need linnad on: Tallinn (430 000 inh), Tartu (100 000), Narva (66 000), Pärnu (40 000) and Kohtla-Järve/Jõhvi (48 000)– kõikides nendes linnades on säästva linnaliikuvuse potentsiaal või selle hoidmine väga suur, sest ühistranspordi ja kergliikluse osakaal on nendes linnades juba võrdlemisi suur (üle 60% kõikidest liikumistest).

Tallinna, Tartu ja Pärnu linn on aktiivselt osalenud säästva linnaliikuvuse rahvusvahelistes projektides, koolitustel ja seminaridel. ENDURANCE projekti raames toimunud linnaliikuvuse seminaril tõdesid erinevate linnade esindajad ja eksperdid, et peamised takistused säästva linnaliikuvuse kavade koostamisel on seadusandlikud ning kogu linnapiirkonna ja maakonnatasandi koostööd eeldava protsessi algatamisel “omanikutunde” puudumine.  Kuna linnaliikuvuse probleemid ja lahendused ei tunne administratiivseid piire, siis on lahendamata küsimus, kas kava koostamist peaks eestvedama maakond, linn või selleks eraldi või püsivalt loodud koostööorganisatsioon.

Kuidas toetab riiklik seadusandlus linnaliikuvuse kavade koostamist?
Uues riiklikus transpordi arengukavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf#) rõhutatakse säästva linnaliikuvuse ja avaliku linnaruumi kujundamist.  Nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ (http://eesti2030.wordpress.com/) kui ka koostamisel olevas energiamajanduse arengukavas tuuakse esile transpordi energiakulu vähendamise vajadus, mille ühe meetmena nähakse asustuse ja transpordikorralduse planeerimist paremat sidustamist ning vastavate suuniste väljatöötamist.

Kohalike linnaliikuvuse või transpordikavade koostamise nõue seaduse järgi puudub. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus nõuab linna arengukava koostamist, mis on oma tasemelt võrreldes SUMPiga väga üldine.

Riiklikud juhised:
Seadusandlus:  Nõupidamistel Majandus- ja Kommunikatsiooni ning Siseministeeriumiga on tõdetud, et säästva linnaliikuvuse kava koostamine ei peaks olema Eestis kohustuslik. Eesti 2030+ rakendusplaani väljatöötamise käigus koostatakse ka planeerimisjuhised liikuvuse planeerimiseks, mis on soovituslikud.
Rahastamine: Säästva linnaliikuvuse kavade koostamine on abikõlbulik mitmete EL toetusmeetmete raames. Tallinna esialgsetes kavades plaanitakse liikuvuskava koostamiseks taodelda rahastust INTERREGist.

Koostatud kavad:
Eestis on tehtud linnaliikuvuse kavu, millel on mitmeid säästva linnaliikuvuse kava elemente.
Tartu transpordi arengukava 2012-2020 koostati INTEREG Baltic Biogas Bus projekti raames.  https://www.tartu.ee/data/Tartu_TRAK.pdf
Tallinnas on koostatud kaks kava, mis ei ole aga avalikustamisringile ega linnavolikogu kehtestamisele jõudnud
Tallinna liikumiskeskkonna arengustrateegia 2007-2035. (PILOT project) http://www.tallinn.ee/g3898s30864
Tallinna linna ja lähiümbruse arengukava (Ülemiste ristmiku ehitamisega seoses) https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=119097&q_sort=elex_akt.akt_vkp

ENDURANCE projekti kontaktisik Eestis:
SA Säästva Eesti Instituut – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus
Mari Jüssi
Lai 34, Tallinn 10133
Estonia
tel: +3726276109
mari@seit.ee

Vt lähemalt linnaliikuvuse seminaride eestikeelseid materjale:
http://seit.ee/et/projektid/projektide-andmebaas?project_id=309